Kuhu minna?

toopakkumised banner 225x90

kärdla sadama bänner

turism 225x90

Viskoosa vabrikuhooned

ViskoosaVabrikuhooned Foto Katrin LaanAasta enne oma surma (1909) müüs E. A. P. K. von Ungern-Sternberg suure osa siinsetest aladest H. Koganile, see omakorda aktsiaseltsile Viscosa, mis kavatses siia ehitada Eesti esimese kunstsiidivabriku. Põhiline töö käis aastail 1911-1912. a. kui aktsiaselts "La Viscosa" ostis Kõrgessaare mõisalt 430 tiinu maad ja hakkas siia ehitama kunstsiidivabrikut. Aktsiaseltsi asukoht oli Peterburg, osanikeks peamiselt juutidest-vabrikandid Belgiast, Inglismaalt ja Prantsusmaalt, kohapealseks direktoriks oli üks osanikke - Cogan-Bernstein.

Vabrikuhooned ehitati hiigelsuurtest raudkividest. Mage vesi ammutati puurkaevudest ja pumbati mahukasse basseini. Kõrgessaare oli vabriku asukohaks valitud sadama pärast. Kavas oli süvendada sadamat, rajada alev. Ettevõttes pidi tööle hakkama 1200 inimest kahes vahetuses. Vabriku esimene etapp valmiski aastaks 1914, mil anti ka proovitoodang. Tooraineks vajalikku tselluloosi veeti Soomest ja Venemaalt.

Puhkenud sõja tõttu aga jäi kõik pooleli. 1914. a. ja 1915. a. tegutses vabrik osalise koormusega, siis evakueeriti sisseseade Moskva lähedale, vabriku ruumidesse aga paigutati Vene sõjavägi.

Kui 1917. a. tuli saarele Saksa sõjavägi, lasti õhku vabriku hoonete tähtsamad osad, samuti sinna paigutatud laskemoonalaod.
Hiiglaslikud varemed ootasid paremaid päevi, kuid iseseisvusaastail ei läinud käiku ükski jutuks olnud plaanidest ning Eesti Vabariigi ajal neile hoonetele õiget rakendust ei leitud. Pärast II maailmasõda, mil hooned kohandati kala- ning lihatöötlemise ettevõteteks oli siin konservitsehh ja külmhoone, aga ka lihatööstus.

Imelik küll, kuid kohalikud hakkasid kujunevat töölisasulat kutsuma võõrapäraselt Viskoosaks. Ametlikult on see praegu vaid nimi bussiootepaviljonil.