Kuhu minna?

toopakkumised banner 225x90

kärdla sadama bänner

turism 225x90

Vabrikuväljak

Vabrikuvaljak 11830. aastal rajati parunite Ungern-Sternbergite poolt Kärdlasse kalevivabrik. Tänane Vabrikuväljak moodustas vabrikukompleksi südamiku. Omaaegset rohelise muruga kaetud 160 x 60 m Vabriku õue lõunapoolset serva piiras 4-korruseline mitme madalama külgehitusega kivist vabrikuhoone, mille lähedal asetses veel mitmeid vabriku juurde kuuluvaid kõrvalhooneid. Vabrikuõue lääneserva sulges vabrikudirektori maja, mille pikkus (58 m) kinnistas hoonele rahvakeelse nime Pikk maja. Pärast sõda paiknes hoones lasteaed, siis maakonna ja rajooni täitevkomitee, siis gaasikontor, elamutevalitsus, prokuratuur, seejärel kaua aega keskraamatukogu. 1998. aasta suvest asub siin Hiiumaa muuseum.

Väljaku põhjaserva püstitati neli ühekorruselist puust eramut vabriku kõrgemate ametnike jaoks (nn. meistrite majad), mille juurde kuulusid suured aiad. Meistrite majades olid peale vabriku hävimist korterid, Kärdla muusikakool ja lasteaed.

Platsi idaservas asus 1970-ndate lõpuni sammastega maja, ehk nn. Suvemõis. Kalevivabriku algusaastatel asus seal vabriku direktori maja, mis pärast direktori kolimist Pikka majja kandis suvemõisa nimetust. 1980. aastal ehitati viimase kohale arhitekt Elvi Raigna poolt projekteeritud EKP Hiiumaa Rajoonikomitee maja. Praegu kasutab hoonet Sihtasutus Tuuru.

Kui vabrik tööle hakkas, istutas parun Ungern-Sternberg oma suvemõisa akna taha noore tamme, mis on seal tänaseni. Tamme ümbermõõt on 3,25 m ja kõrgus 12,5 meetrit.

1982. aastast seisab Vabrikuväljaku keskel Mati Karmini kavandatud mälestusmärk Kärdla Kalevivabrikule.