Kuhu minna?

toopakkumised banner 225x90

kärdla sadama bänner

turism 225x90

Trummid

Kärdla võlgneb oma olemasolu rohketele vooluvetele, mis iidse meteoriidikraatri servadest suunatuna koonduvad suhteliselt kitsale alale Tareste lahe ääres. Paiga veterikkus mõjutas hiiurootslaste küla teket ja laienemist tänase Kärdla alal, Nuutri jõe suhteline veerohkus kallutas ka hilisema kalevivabriku asukoha valikut.

Kärdlast voolavad läbi kolm suuremat oja: Nuutri jõgi, Liivaoja ja Kammioja, linnapiires kogupikkusega 7,9 kilomeetrit, millele lisandub lugematul hulgal kraave, ojakesi ja niresid. Üle nende vete viivad trummid. 'Trummi' nimetus on laenatud rannarootsi keelest (trumma) ja seda kasutati üle Hiiumaa, tähistades silda, mis oli ületatav vankriga. Tänasel päeval on 'trumm' silla nimetusena säilinud vaid Kärdlas ning kõiki trumme tuntakse nimepidi.

Nimi tekkis sillale mitut moodi: see tuletus kas lähima krundi omaniku nimest – näiteks Marditrumm või Balli trumm (asus 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses tuntud proua Balli saiapoe lähedal); asukohast – Vabrikutrumm asus vabriku kõrval, Kabelitrumm 1847. aastal püstitatud Saksa kabeli lähedal; või ületatava veekogu järgi - Liivatrumm Liivaojal, Nuutri trumm Nuutri jõel. Ka Suur trumm on seostatud Nuutri jõe vabrikupoolse otsa Suurjõe nimega, vahel aga sellega, et ta on linnas suurim ja kapitaalseim. Hõbetrummi nimi on tulenenud sellest, et kunagi ammu olevat sild hõbehalliks värvitud; teine nimeseletus räägib aga, et nimi tuletunud Kärdla paruni kirumisest selle ehitamise kulukuse üle, mis olnud sama suur kui et sild oleks hõbedast tehtud.