Kuhu minna?

toopakkumised banner 225x90

kärdla sadama bänner

turism 225x90

Lauka küla

01.07.2014 seisuga elab külas 144 inimest.

Enne Laukat jääb maanteest paremale pikk jäänukjärv (Tammelais ja Lauka pool Veskilais), mida nüüdseks eraldab teest juba mändide rida. Suurveeaeg annab siin aimu kunagise merelahe ulatusest- veesilmade rida ulatub Lauka mõisa lähistele. Veel 1600ndatel aastatel randusid laevad lahe tipus tänapäeva Lauka palvemaja lähedal asunud sadamas. Seal oli ka kunagi kõrts. Kohalikus murdes tähendabki "laugas" eestikeelset "lõugast" ehk "lahte".

Piiskopi poolel on 16.sajandi keskpaigas mainitud ainult kaks eramõisat – Lauka ja Saulepa (Putkaste). Piiskopi valduse võimukeskused asusid Kõrgessaare lahest kaugel ja nii võisid mereröövlid peaaegu segamatult siin peatuda, rüüstata karile jooksnud laevu, pidada kaaperjahti mööduvatele laevadele ning ohustada siit ka Läänemere teisi rannikualasid. Piraadid olid siin aktiivsed eriti 15. sajandi algupoolel. Tõenäoliselt tekkis Lauka mõis piiskoplike võimukandjate poolt siia paigutatud valvemeeskonna (piraatide vastu) asukohas.

Saare- Lääne piiskop Reinhold von Buxhövden märkis 1530. aasta sügistalvel, et Lauka mõis on rendile antud senisele Hiiumaa piiskopimaa valitsejale Jürgen Slachthekedele. Rentniku tüli piiskopiga 1531. aasta kevadel lõppes temale piiskopkonnast väljasaatmisega ja järgmiseks lääni kasutajaks sai uus maavalitseja Otto Stoltenow. Tema asus aga 1532-1535.aastal toimunud piiskopkonna kodusõjas piiskopi vastase, Brandenburgi markkrahvi, Wilhelmi poolele ning osutus sõja lõppedes mõisata olevaks.

1552. aastal läks mõis pärandatava läänina Saare- Lääne piiskopi Johannes V. Mönnichuseni (1542-1559) Hiiumaa valduste valitsejale Dietrich Varenssbeckele ja tema naisele Anna Keyserlingile. Lauka mõisale kuulusid sel ajal Kurisu, Henni ja Tuna küla (neist kaks viimast on nüüdseks juba ammu kadunud) ja üheadramaaline talu Suurepsis.

1570ndate aastate lõpus oli Lauka mõisa valdajaks lossikirjutaja Jöran Larsson. 1582. aasta hakul läänistas Pontus De la Gardie Lauka mõisa Eestimaa kubernerina endisele sõjasulaste pealikule, 1579. aastast Hiiumaa foogtiks olnud Hans Grotele. Tema kätte jäi valdus 1590. aastani, mille järel kuningas Johan III tagastas Lauka Dietrich Farensbachi (Varenssbecke) tütrele, Dietrich von Thuleni lesele Annale. Too abiellus 1592. aastal kolmandat korda, seekord Taalikult pärineva Jürgen Peetziga, kellest sai Lauka mõisa majandaja. Peetzide nimi kestis Laukal 1668. aastani, mil Jürgen Peetzi viimane naine, Claus Holsteri viimane tütar Margaretha suri. Tegelik Lauka mõisa haldaja oli juba 1667. aastast Margaretha Peetzi poolvend Gustav Adolf Clodt von Jürgensburg (1621-1681). Tema andis mõisa aastaiks 1670- 1675 rendile endisele Suuremõisa raamatupidajale Joachim Transehele, 1675-1684 Suuremõisa valitsejale Hans Beckerile ja tema surma järel Beckeri perekonnale. Beckerid ostsid mõisa 1684.aasta sügisel ja neile kuulus Lauka 1699. aasta märtsini. Siis läks see pandi kattena Axel Julius De la Gardie mõisate rentniku, hollandlase Erasmus Jacobson Bloedyseli lesele Christina Löwingile, kes pages 1710. aasta sügisel sõja ja katku eest Rootsi.

Bloedyseli suguvõsa võim Laukal jätkus siiski 1774. aastani, siis läks võlgadega koormatud mõis Ungern-Sternbergide perekonna kätte. Evald Adam Gustav Paul Konstantin Ungern-Sternberg (1863-1909) oli Lauka mõisa viimane aadlikust valitseja. Temalt läks mõis võlgade katteks Vene (Doni) Põllupangale, kellelt ostsid valduse juudid.

Lauka mõis hävis I maailmasõjas. Lauka mõisasüdames hargnevad kaks kohaliku kaitse alla võetud puiesteed. Euroopa ja Vene lehistest allee laskis 19 –20 sajandivahetusel istutada mõisa metsaülem Karl Ahrens. Lehiseallee, mis omal ajal oli 300 meetri pikkune, on säilinud väga lünklikuna. Sama pikk kaseallee istutati samuti Ahrensi tahtel.

Lauka on üks Hiiumaa kooliküladest. Vanim koolimaja osa pärineb aastast 1900, teine osa 1939 ja viimane valmis aastal 1971. Koolihoonete põhjalik renoveerimine toimus Kõrgessaare Vallavalitsuse eestvedamisel aastatel 1999- 2004.

Kirjanik Tõnu Õnnepalu oli Laukal kooliõpetaja aastail 1985 –1987.

18. sajandi lõpul rajati Lauka mõisa ka meierei, juustutööstus ja tellisevabrik (viimane asus Reigis).
Küla piirneb umbes 1,7 km ulatuses mööda Jaanigu peakraavi, külas praktiliselt metsa ei ole. Küla paikneb karstialal.

Lauka lehised on looduskaitse all. Sanglepa allee, mis viib Lauka mõisakohani kahjuks enam looduskaitse all ei ole. Alles on Lauka mõisa park (kaitsealune objekt). Kooli kõrval on ka park. Lauka küla põhjapoolne piir Otste külaga kulgeb umbes 500 meetrit mööda kiviaeda, mis on tänaseni küllaltki hästi säilinud. Kiviaia varemeid leidub mujalgi külas, kuid need ei ole eriti hästi säilinud.